Meie lugu

Olen pärit ajast, mil Eesti ei olnud veel restorane ja kiirtoidukohti täis — kõik tehti kodus ise. Sealt ka minu huvi kokkamise vastu. Nii me kodus suitsutame liha, teeme pastat, küpsetisi, suppe … ja muidugi pitsat.

Tavalises köögiahjus tehtud pitsad olid head, aga midagi jäi alati puudu. See ei olnud veel see. Uurisin ja katsetasin edasi, kuni paar aastat tagasi otsustasin: teen oma perele perfektse pitsa. Selleks oli vaja päris pitsaahju — nii jõudiski meie koju Ooni ahi. Natuke harjutamist, ja ahjust tuli välja aurav Napoli stiilis pitsa: puhvis ääred, sulanud juust, pehme sisu.

Asi läks nii «hulluks», et pere ei jõudnud enam ära süüa kõiki pitsasid, mida ma aina parema ja ilusama pitsa nimel küpsetada tahtsin. 2025. aasta suve lõpus soovitas abikaasa panna küla Facebooki gruppi kuulutuse. Tegin 12 taignapalli valmis ja kahtlesin, kas needki müügiks lähevad. Abikaasa oli optimistlikum: «Tee veel 12.» Kui kellaaeg lähenes, süda puperdas ja käed värisesid — kuidas mu pitsad vastu võetakse? Varsti olid kõik pallid otsas. Tuli puudugi.

Taigen on minu mängumaa. Olen teinud 24 ja 72 tunni taigent, bigat nii toasoojas kui külmkapis kääritatuna, poolish'it ja päris juuretisega taigent. Iga pitsaõhtu taigen võib olla isemoodi — sest mulle lihtsalt meeldib katsetada ja proovida erinevaid asju. Üks asi on alati sama: taigen on värske ja tehtud oma kätega.

Sealt edasi on olnud järjest uued pitsaõhtud. Kõige rohkem teeb hinge soojaks see, et pere aitab alati — nii ettevalmistustel kui õhtut läbi viies. Ja parim kiitus on naeratavad näod, kes juba mitmendat korda pitsa järele tulevad, või kevadised sõnumid: «Kuna jälle saab?»

Me ei ole restoranikett. Pesapaiga Pizza on pere, kes küpsetab naabritele head pitsat — meie väikeses koduaias Pesapaiga tänaval toimuvad nüüd pop-up pitsaõhtud. Kui tuled pitsale järele, ulatab karbi sulle suure tõenäosusega Kari ise — jahused käed ja kõik. 🍕

— Kari & pere, Pesapaiga tänavalt